Rohkem kui 50 bioomiga saad Minecraftis avastada hulga mitmekesiseid maastikke. Alates kuivast kõrbest kuni lumiste mäetippudeni pole peaaegu ühtegi piirkonda, mis oleks teisega sarnane. Bioomid on üle maailma jaotatud, mõni sagedamini, mõni harvemini. Aga kuidas üldse määratakse, kuhu milline bioom tekib? Selle taga on põnev algoritm, mis püüab bioome erinevatesse kategooriatesse jaotada. Eesmärk on luua võimalikult realistlik maailm, mis on loogiline. Sellised taustateadmised ei pruugi su mängukäiku otseselt parandada, kuid näitavad, kuidas Minecrafti maailm on üles ehitatud. Ja võib-olla leiad tänu sellele mõne bioomi ilma väliste tööriistadeta.
Minecrafti bioomid ajas: maailma genereerimise ajalugu
Minecraftil on aastate jooksul olnud erinevaid maailmageneraatoreid, mis paigutasid bioomid eri viisil. Kuni Alpha 1.1.2-ni polnud näiteks bioome üldse. Need lisati alles järgmises versioonis koos Halloween Update’iga. Need järgnesid väga lihtsale mustrile, mis jaotas bioomid temperatuuri ja niiskuse järgi.
Koos ametliku väljalaskega lisandus veel bioome ja generaator muutus. Kuni versioonini 1.6 olid bioomid üsna juhuslikud, nii et kuum ja kuiv kõrb võis tekkida kõrvuti külma ja märja bioomiga, nagu taiga. Versiooniga 1.7 ja paljude uute bioomidega kohandati seda, kuid see polnud alati eriti loogiline. Tänapäevane versioon, õigetel parameetritel põhinev, on alates versioonist 1.18.
Teadmised bioomidest on mängus muidugi olulised, sest mõned esemed, plokid ja mobid on eksklusiivsed. Eriti uues maailmas tahad ideaalset algust ega soovi tingimata kaugele rännata. Ja kui sa ei taha üksi mängida, saad meie juures soodsalt Minecrafti serveri rentida: https://www.4netplayers.com/et/manguserveri-rent/minecraft/. Tutvu Minecrafti bioomigeneraatoriga, et leida uusi maid ilma kaardita.
Maailma genereerimine Minecraftis 1.18: nii määratakse bioomid
Bioomide määramist uuendati põhjalikult Caves & Cliffs’iga ja versiooniga 1.18, et kõik oleks loomulikum ja loogilisem. Selle üle otsustavad kuus väärtust, mis määravad, kuhu milline bioom tekib. Need kõik asetuvad nagu šabloon kaardile, kui need seemne (seed’i) põhjal genereeritakse. Need on mürapildi põhimõttel. Sügavus on ainus väärtus, mida mõõdetakse vertikaalselt.
Neid väärtusi saad muide Java versioonis F3-menüüst vaadata, jaotises NoiseRouter. See võib tehniliselt väga keeruliseks minna, kuid aitab Minecrafti maailmu paremini mõista. Miks on näiteks seenesaarte leidmine võimalik ainult merel? Ja miks ei piirne uued sügismetsad teiste metsadega? Just selleks on need parameetrid head.
Temperatuur Minecrafti bioomides: T0 kuni T4
Esimesed kaks väärtust meenutavad maailma genereerimist beeta-ajal. Kõigepealt määratakse maailma temperatuur viiel tasemel T0 kuni T4. See ei tähenda otseseid temperatuure, vaid pigem tagab, et kõrbed ei tekiks taigade kõrvale.
Erinevalt mõnest järgmisest väärtusest on temperatuur täpselt määratletud. See tähendab, et iga bioom saab olla ainult ühel tasemel. Mida madalam väärtus, seda külmem bioom. Taiga, lumised mäetipud ja tuulised künkad jäävad väärtusele 0 kuni 1. Seejärel tulevad enamik metsi ja kõrgemad tasandikud, vahemikus 1 kuni 3. Savannid, džunglid ja mõned metsad paiknevad tasemel 3. Kõrbed ja Badlands kuuluvad tasemele 4.
Õhuniiskus Minecrafti bioomides ja taimestik
Õhuniiskus on teine väärtus tolleaegsest jaotusest. Seda saab sageli samastada taimestiku rohkusega ja see määrab, kui palju bioomis kasvada saab. Ka siin on viis taset, 0 kuni 4. Sel korral võivad bioomid hõlmata laiemat vahemikku. Üldiselt kehtib: mida kõrgem on õhuniiskus mingis piirkonnas, seda rikkalikum on taimestik. See ei pruugi päriseluga alati kokku langeda, kuid teeb oma töö ära. Näiteks on savannid pigem kuivad, tavalised metsad mõõdukad ja džunglid pigem niisked.
Kontinentaalsus Minecraftis: kaugus ookeanidest
Kontinentaalsus on väga huvitav väärtus ja määrab, kui kaugel bioom on ookeanist. Siin on seitse taset, kusjuures seenesaartele on üks tase eraldi. See tagab, et need tekivad vaid merest ümbritsetuna. Kolm madalamat taset on mõeldud sügavatele ookeanidele, ookeanidele ja rannikutele. Kolm ülemist taset ulatuvad rannikubioomidest kuni bioomideni, mis peavad alati olema maismaaga ümbritsetud.
See väärtus on seotud ka mõnede koopabioomidega, mis tekivad eemal ookeanist. Tilkekivikoopad leiduvad peamiselt sisemaal, samas kui lopsakad koopad võivad genereeruda ka ranniku lähedal.
Erosioon Minecraftis: maastik ja kõrgusvormid
Hoopis lihtsamini mõistetav on bioomi erosioon. Väärtus on 0 kuni 6, kus 0 tähendab väga künklikku maastikku ja 6 pigem tasaseid alasid. Ka siin võib bioom hõlmata mitut tsooni. Mägipiirkonnad paiknevad pigem 0 juures. Seevastu sood, rannad ning räsitud või tuulised bioomid on märksa enam erodeerunud.
Veidrus Minecraftis: variatsioonid ja ekstreemid
Veidrus, inglise keeles Weirdness, on ilmselt huvitavaim ja mitte kõige lihtsamini seletatav väärtus. Esiteks määrab see, kas genereeritakse bioomi variatsioone, näiteks bambusdžungel või hõre džungel tavalise džungli asemel. Teiseks määrab see maastiku äärmuslikud kõrgused ja sügavused. Keskmine väärtus loob pigem sügavikke, samas kui kõrgused kasvavad mõlemal pool. Jõed ja orud paiknevad alati keskel. Ekstreemsed mäetipud genereeritakse sellest eemal.
Sügavus Minecraftis: koopabioomid ja arvestus
Viimane väärtus määrab koopabioomid. See on ainus parameeter, mida mõõdetakse vertikaalselt ja mitte horisontaalselt, mistõttu tal puudub ka otsene mürapilt. Tilkekivikoopad ja lopsakad koopad hõlmavad sama sügavusvahemikku, kuid sõltuvad vastavalt kontinentaalsusest ja õhuniiskusest. Väävlika koopad leiduvad samuti samal vahemikul, kuid neid piiravad veelgi erosioon ja veidrus. Kõige all saab tekkida vaid Deep Dark, madala erosiooniga ning seega ainult mägialade all.
Kokkuvõte: loogiline bioomide genereerimine Minecraftis
Minecrafti maailmade taga peituvad põnevad mehhanismid, mida enamik mängijaid ei märka. Kui bioomide jaotus oli pikka aega pigem juhuslik, siis alates versioonist 1.18 rakendati selle taha teatav loogika. Nii ei saa külmad ja kuumad bioomid enam otse kõrvuti tekkida. Ka mäed ja orud kohandati vastavalt, et maastik näeks parem välja. Üldiselt aitab see muuta maailma usutavamaks ja veidi loomulikumaks. Samas tähendab see ka, et mõned bioomid esinevad sagedamini kui teised.
