Minecraftil on nüüdseks juba päris palju aastaid seljataga. Pole ime, et selle ajaga on mängus ka palju muutunud. Kes on algusest peale kaasas olnud, see mäletab kindlasti nii mõndagi toredat (ja mitte nii toredat) vana versioonide juures. Need näitasid poolikuid lahendusi, suurepäraseid ideid ja mõnikord ka asju, mis on tänaseni peaaegu samasugused nagu üle 15 aasta tagasi. Pilk minevikku näitab, kui kaugele mäng on jõudnud. Ning mõnele uuele mängijale võivad need olla üllatavad ja paljastada Minecrafti, mis oli kohati üsna teistsugune kui praegu. Vaatame 10 funktsiooni, mida teavad peamiselt vanad kalad.
1. Lõputud ookeanid vanas Minecrafti maailma genereerimises
Kuni väljalaskeni 1.7 oli Minecrafti maailmageneratsioon hoopis teistsugune. Moodustusid suured maismaamassid, kuid vahepeal polnud midagi muud kui ookeanid ja üksikud seenesaared. Kui läheduses polnud sobivat biomit, tuli vahel tuhandeid plokke üle vee seilata – ja seda vanade paadimehhanikatega.
Iseenesest polnud idee halb, kuid teostus oli liiga ambitsioonikas. Vaevalt et keegi rändas üle 5000 ploki spawn’ist. Ookeanid olid tihti jalus, ent andsid maailmale ka oma iseloomu.
2. Põllumuld Minecraftis: Varem kergesti rikutav
Põllumuld on olnud mängu osa juba varaseist versioonidest, mille käigus lisandus üha rohkem põllukultuure. Varem oli sellega toimetamine aga märksa tülikam. Üks vale samm ja küntud muld muutus tagasi mullaks ning saak hävis. See oli eriti tüütu, kui loomad üle põllu trampisid.
Täna pole hiigelpõllud enam probleem – sa ei saa neid enam läbi trampida. Ainult hüppamisega saab põllumulla taas mullaks muuta. Seega ei seisa miski suurele serveripõllule teel. Rendi nüüd soodne Minecrafti server ja mängi koos. Siiski on tark mõte oma põllud aiaga piirata ja turvaliseks teha.
3. Void Fog: Tume udu sügavates koobastes
Beeta 1.8 ja 1.7 vahel oli olemas nn Void Fog – tume udu, mis tekkis sügaval koobastes. Mida lähemal aluskivile (Bedrock), seda vähem nägid. See andis koobastele õõvastava atmosfääri ja meie meelest võiks see funktsioon tagasi tulla. Tuleks vaid uute koobaste jaoks kohandada – see muudaks avastamise põnevamaks.
4. Mittevirnastatavad esemed ja toit varastes versioonides
Varasemates versioonides oli rohkelt esemeid, mida ei saanud virnastada. Toit on neist tuntuim: enne näljasüsteemi pidi iga steik ja leib võtma omaette pesa. See oli tasakaalu küsimus – muidu oleks saanud end lõputult tervendada.
Paljud teisedki tööriistad ja esemed polnud veel kaua ka väljalaskeversioonides virnastatavad. Näiteks tühjad ämbrid ja sildid kuni versioonini 1.3, ning uksed alles versioonist 1.8. Sellised muudatused on alati teretulnud ja aitavad inventari paremini korras hoida.
5. Maailma kõrgus Minecraftis: 128-st kuni 384 plokini
Ka Minecrafti maailma kõrgus on arengu käigus palju muutunud. Kuni täisversioonini oli maailm vaid 128 plokki kõrge, mis ei jätnud eriti mänguruumi ja pani mäed paistma üsna väikesed. Täisversiooniga see kahekordistus ja maailma kõrguseks sai 256 plokki. Alles aastaid hiljem, koos Caves & Cliffsiga, tuli järgmine uuendus: maailm tehti 64 plokki madalamaks ja ka kõrgemaks, andes nüüd kokku 384 ploki mänguruumi.
6. Redelid vahedega: Materjalide kokkuhoid beetas
Väike, aga naljakas võimalus kehtis kuni Beeta 1.5-ni ja püsib paljude mängijate mälus. Tollal piisas, kui paigutasid redelid üle ühe ploki, ning said endiselt ronida. See säästis muidugi materjale. Pärast muudatust muudeti retsepti kahe redelini, mis tasakaalustas selle funktsiooni (või vea?) eemaldamise.
7. Dungeonid: Vanim struktuur mobispawneriga
Dungeonid koos mobispawneriga on mängu vanim struktuur ja kuni Beeta 1.8-ni olid need ainsad leiutavad ehitised. Üle 15 aasta on need vaevu muutunud – endiselt üks-kaks kirstu, spawner ning segu munakivist ja samblasest munakivist. Vaid kirstude sisu on ajas veidi kohandunud. Näiteks olid need varem ainus koht, kust sai kakao-ube ja sadulaid.
Haruldasemaks on jäänud dungeonid, mis asuvad otse maapinnal. Alfas ja Beetas leidus neid sageli ning neist sai maastiku klassikaline tunnus. Muidu toimivad need endiselt sama hästi kui toona ja on ideaalsed lihtsate koletiselõksude jaoks (Minecrafti XP-farmi ehitamine: jõua kiiresti ja lihtsalt 30. tasemele) .
8. Ilma sprintimata: Rahulik tempo enne näljasüsteemi
Tänapäeval kõlab see õudusena, et ei saa sprintida. Ometi oli see kuni versioonini 1.0 täiesti tavaline. Said ainult tavalises tempos joosta või liikuda paatide ja kaevanduskärudega. Näljasüsteemi lisamisega toodi tasakaaluks ka sprintimine. Täna tundub see mõeldamatu, ent toona võimaldas see mängu rahulikumalt võtta.
9. Koletiste ilmumine valguses: muudatused alates 1.18
Võrdlemisi uus muudatus on see, et koletisi sünnib nüüd harvem, kui sinu baas või koopad on hästi valgustatud. Kuni versioonini 1.18 võisid koletised ilmuda valgusetasemel 7 või madalam. Uute koobastega kohandati seda nii, et koletise sünniks peab ploki valgusetase olema 0. Ebameeldivaid üllatusi on nüüd märksa vähem.
10. Vibu varem: pidevtuli pingutamise asemel
Lõpetuseks meeldetuletus, kuidas vibu varem töötas. Kuni täisversioonini oli see ilmselt parim relv, sest pingutama ei pidanud – sai lihtsalt järjest lasta. See kulutas küll palju nooli, ent võimaldas teha katkematut kahju.
See tekitab nostalgiat, kuid vibude uuendus oli kindlasti hea muudatus. Nüüd on see palju realistlikum ja saab täpsemalt kahju jagada. Ka loitsud (enchantments) ja joogiga immutatud nooled on vibu mitmekesistanud ja paremaks teinud.
Kokkuvõte: Kas mäletad neid vanu Minecrafti funktsioone?
Aastate jooksul, mil Minecrafti on arendatud, on palju muutunud. Kuigi mitmed tuttavad asjad nagu dungeonid või põllukultuuride kasvatamine on jäänud üsna sarnaseks, on teisi mehhanikaid muudetud. Palju on muidugi paranenud – näiteks maailma kõrgus, toidu virnastamine või sprintimine. Samas hiigelookeanid või Void Fog võiksid tagasituleku teha, sest need tegid Minecrafti omal moel ainulaadseks.
